Auliikmed 2021-

Reet Karukäpp 2022

Geoloog Reet Karukäpp (17.06.1940, Pärnus), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1979, Vilniuse ülikool), dr. phil. geoloogia alal (1997, TTÜ geoloogia instituut). Reet lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli geograafina. Töötanud 1968–2005 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis teadurina (aastast 1994 juhtivteadur). Aktiivse kvaternaarigeoloogina on ta uurinud Eesti liustikutekkelise pinnamoe kujunemise ajalugu, Eestis ja tema naaberaladel liustike kuhje- ja kulutustegevuse seaduspärasusi ning Otepää ja Karula saarkõrgustiku tekkelugu, tegelnud viirsavide geokronoloogiaga. Osalenud Loode-Venemaale ja Teravmägedele tehtud polaarekspeditsioonides. Reet on üks NSV Liidu geomorfoloogilise kaardi (1987) autoreid.

 Aastast 2005 peab Reet Karukäpp Pärnumaal Sauga vallas mustsõstrakasvatusega tegelevat Karukäpa talu. Reet Karukäpp on pensionärina füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, aga tal on veel osaühing. FIEna kasvatab marju ja osaühing tegeleb neist tehtud tehtud toodete müügiga. Reet on ka leiutaja, nimelt on tal patent mustsõstra korjamise masina peale.

Rein Vaikmäe 2022

2022 TTÜ Geoloogia Instituudi emeriitprofessor Rein Vaikmäe (29.06.1945, Schleswig-Holsteinis, sõjapõgenike laagris Saksamaal). Ta on lõpetanud A.H.Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkooli (praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi) ja Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonika erialal (1969).

Isikliku ankeedi tõttu oli nõukogude ajal tema haridus- ja teadusteel ees mitmed takistusi, kuid hoolimata sellest leidus alati võimalusi edasiminekuks, mille tulemuseks on nüüdseks kogunenud 50 aastat töid süsiniku, hapniku jt isotoopide koostise ja selle muutuste põhjuste uurimisele vees, jääs ja setetes/kivimites. Elektroonikainsenerist sai geoloog läbi massispektromeetri ehitamisele Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis J.-M. Punningu poolt juhitud kvaternaarigeoloogia sektoris. Põnevad ja tol ajal uudsed isotoopgeoloogilised uuringud viisid uudishimuliku ja võimeka teadlase paljudesse arktilistesse piirkondadesse - Teravmägedele, Severnaja Zemljale, Siberisse, Kanadasse, Antarktikasse jm ning vastav teadus- ja organisatoorne tegevus paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhatustesse ning nõukogudesse.

Ehkki Rein Vaikmäe teadusartiklite ja publikatsioonide arv ületab 200, on ta ise arvanud, et neid olnuks tunduvalt rohkem, kui keerulistel aegadel poleks ta juhtinud Eesti NSV TA Geoloogia Instituuti (1990-1999), olnud Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor (2005-2010) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja innovatsioonipoliitika nõunik (2001-2005).

Reinu teadustöö põhisuundadeks on olnud isotoop-paleoklimatoloogia, -paleohüdroloogia ja -paleokrüoloogia, globaalsed kliima- ja keskkonnamuutused ning ta on juhendanud sellel teemal paljusid töörühmi. Kolleegid on tema kohta arvanud, et nii toredat direktorit, teadusteema juhti ja kolleegi ei ole ilmselt võimalik leida.

Rein Vaikmäe on noorusest saadik tegelenud aktiivselt (tervise)spordi ja koorilauluga, tulnud kolmel korral Eesti NSV meistriks akadeemilises sõudmises (1962, 1963) ja veel mõned aastad tagasi laulnud Teaduste Akadeemia Meeskooris.  Oma abikaasa Margotiga on nad usinad kontserdi- ja teatrikülalised ning viimasel paarikümnel aastal turistidest reisihuvilised.

Olavi Tammemäe 2021

Olavi Tammemäe (s. 13.01.1954) on parim näide Eesti Geoloogia Seltsi järjepidevuse kandjast, sest alates seltsi loomisest 1989. aastal on alati kuulunud selle volikogusse, millest 8 aastat juhatusse ja aastatel 2016-2018 olnud juhatuse esimees ehk Eesti Geoloogia Seltsi president. Ehkki Olavi lapsepõlveunistuseks oli saada lenduriks, läks elu natuke teisiti. Peale Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist 1977. aastal ehitusgeoloogia ja geotehnika erialal töötas ta 15 aastat geoloogina EKE Projektis ja Riiklikus Ehitusuuringute instituudis (REI-s). Lisaks igapäevatööle luges ta ühel ajaperioodil ehitusgeoloogia loenguid ülikoolis. Aktiivne eluhoiak, mitmekülgsus, oma põhimõtetest kinnipidamine ja juhtimisvõime on leidnud kasutust väga erinevates juhtivates ametites. Olavit võib nimetada nii geoloogiks kui keskkonnakaitsjaks, rännumeheks kui sõjameheks. Ei puudu tal ka doktorikraad, mille kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis teemal "Basics for Geotechnical Engineering Explorations Considering Needed Legal Changes" (juhendaja Enno Reinsalu). Keskkonna ja selle kaitsega seotud teemadega on Olavi tegelenud juba oma eriala tõttu, kuid oluline muutus elus toimus siis, kui tollane keskkonnaminister Tõnis Kaasik kutsus Olavi 1991. aastal Keskkonnaministeeriumisse keskkonnaekspertiisi osakonna juhatajaks. Riik oli uus, teemavaldkond oli uus, kõik tuli nullist üles ehitada, sh töötada välja vastav seadusandlus. Keskkonnaekspertiisist sai hiljem keskkonnamõjude hindamine. Aastatel 1997-1998 oli Olavi Tammemäe Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja. Keskkonnaministeeriumis töötas ta veel aastatel 2004-2007 Villu Reiljani abiministrina ja 2009- 2012 asekantslerina. Vahepealsed aastad möödusid samuti kõrgelennuliselt – aastatel 1998-2003 oli ta Säästva Eesti Instituudi (SEI ehk Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse) juhataja, 2007–2009 Riigikontrollis Kontrollasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni
(INTOSAI) keskkonnaauditi töörühma sekretariaadi juhataja. Eesti Energia
keskkonnajuhina (2012-2020) tuli tal põlevkivienergeetika keskkonnaküsimustega tegeleda aga hoopis teisest küljest, st tööstusettevõtte huvide esindaja ja kaitsjana. Tehased ja kaevandused töötasid tõrgeteta, rangeid keskkonnanõudeid täideti seaduse kohaselt. Olavi Tammemäe on Eesti Rooma Klubi asutajaliige ja aktiivne kaasamõtleja. Südamelähedane valdkond on Olavile olnud Eesti kaitsevõime, seda nii isa kui vanaisa vaprate sõjaliste teenete taustal. Ta on osalenud pea kõigil Kevadtormi õppustel. Aastast 2013 kuulub major Olavi Tammemäe Kaitseliidu keskjuhatuse koosseisu, on Eesti NATO Ühingu asutajaliige ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige. Paljude teiste autasude kõrval on talle 2006. aastal omistatud Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk. Olavi on matkanud kõikidel mandritel peale Antarktika. Oma kaugmatkadest on ta teinud ka filme ja jaganud muljeid, näiteks Etioopiast ja Sulawesi saarelt, Eesti Geoloogia Seltsi vestlusõhtutel. Olavi Tammemäe kogemusi, laia silmaringi, juhtimisoskust, erinevate huvipoolte mõistmist ja probleemide tasakaalukat lahendamist, tema panust Eesti geoloogiasse ja keskkonnakaitsesse, samuti Eesti Geoloogia Seltsi tegevusse, ei ole võimalik üle hinnata. Foto ajakirjast Kaitse Kodu.