Mall Orru 2024
Mall Orru on sündinud 28. veebruaril 1943. aastal Karksi vallas Viljandimaal. Pärast Nuia keskkooli lõpetamist alustas ta geoloogiaõpinguid Tartu Ülikoolis. Malle süvenemist ja järjekindlust näitab fakt, et tal on olnud vaid kaks töökohta – Eesti Geoloogia Valitsus (praegu Eesti Geoloogiateenistus) ja Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut (praegu geoloogia instituut). Geoloogia Valitsuses jõudis ta juba 1974. aastal turbaosakonna juhatajaks. Malle elutöö ongi seotud Eestimaa soode, rabade ja turbaga. Malle uuringud käsitlevad turvast pea kõikidest võimalikest aspektidest – leiukohtadest ja koostisest alates kuni turba kasutamiseni balneoloogias ning soode taastamiseni. 2009. aastast kuni tänaseni töötab Mall Tallinna Tehnikaülikoolis. Siin kaitses ta 2010. aastal doktoriväitekirja „Eesti turba omaduste sõltuvus maastikutüüpidest ja turbalasundi toitumistingimustest“ ning 2011–2016 täitis dotsendina mäeinstituudi rakendusgeoloogia õppetooli juhataja kohustusi. Mall on olnud hinnatud lõputööde juhendaja ning õpetaja, keda tudengid on valinud oma lemmikõppejõuks. Lisaks on Mall olnud kooliõpilaste turba-teemaliste uurimistööde juhendajaks. Mitmed neist töödest on pälvinud konkurssidel auhinnalisi kohti ja leidnud edasiarendamist õpilasfirmaks.
Mall on enam kui 100 publikatsiooni autor, mille hulka kuuluvad ka monograafiad „Eesti turbavarud“, „Eesti turbasood“ ja „Kahjulikud elemendid Eesti turbas“. Mall on löönud kaasa paljudes turba valdkonna rakendusuuringutes ning tema eestvedamisel on valminud kõigile kättesaadav Eesti turbauuringute andmebaas.
Mall Orru on olnud aktiivne Eesti Geoloogia Seltsi liige ning kuulub ka asutajaliikmete hulka.
Tõnu Meidla 2024
Tõnu Meidla (13.04.1959) on fossiilide ja stratigraafia salailma valvur. Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia professorina on ta aastakümneid tulevasi geolooge eluks ja tööks ette valmistanud. Parimas mõttes vanakooli õppejõuna on ta andnud hindamatu panuse geoloogide oskusesse orienteeruda Eesti geoloogilise ehituse detailides – mis näivad lihtsad ainult pealiskaudse lähenemise korral – ning stratigraafiateaduse labürintides – mis ei ole kunagi kergete killast. Eelnevale lisanduvad tema juhendatud doktori- ja magistritööd. Endisi juhendatavaid leiab lisaks Eestile lähiriikidestki.
Tõnu Meidla teadustöö on keskendunud peamiselt Ordoviitsiumi ajastu maailma uurimisele. Tema erilise tähelepanu objektiks on mikroskoopilised karpvähilised – ostrakoodid – ning praegusel hetkel ei leidu temast paremat Ordoviitsiumi ostrakoodide spetsialisti ilmselt terves maailmas. Aktiivse õppe- ja teadlasetöö kõrval on kõrgelt hinnatud ka tema organisatoorsed juhivõimed, nii täitis ta aastatel 2003-2007 ülikooli bioloogia geograafiateaduskonna dekaani ülesandeid.
Tema panus geoloogia ja paleontoloogia valdkonnas on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Eesti Vabariigi teaduspreemia 1997. aastal, Tartu Ülikooli medal 2009. aastal, Eesti teaduse populariseerimise auhind 2007. aastal ning Tartu Ülikooli suur medal 2019. aastal. 2022. aastal nimetati Tõnu Meidla auks fossiil Cornulites meidlai.
Enno Reinsalu 2023
Emeriitprofessor Enno Reinsalu on Eesti silmapaistvamaid mäeteadlasi ja mäeinseneeria eestvedajaid.
Enno Reinsalu (mäeinsener 1960, PhD 1968) on sündinud 22. aprillil 1936. aastal Tapal. Oma haridustee on ta läbinud 1955-1960 aastal Tallinna Polütehniline Instituudis ja 1962-1966 aastal Leningradi Mäeinstituudi kaugõppeaspirantuuris. Tema teadustöö põhisuundadeks on olnud mäendus, mäeõigus ja -majandus ning kaevandamise keskkonnamõju.
Enno Reinsalu on töötanud Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudis, Eesti Põlevkivi uuringu-konstrueerimisosakonnas, Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali mäetehnoloogia laboratooriumis, Eesti TA Geoloogia Instituudis ning Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudis. Aastatel 1994-2000 oli ta TTÜ energeetikateaduskonna dekaan. Enno Reinsalu on avaldanud üle 200 publikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitstud arvukalt magistri- ning doktoritöid. Ta on erinevate Eesti ja rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liige, sealhulgas Eesti Mäeseltsi auliige. Silmapaistva tegevuse eest on ta pälvinud mitmeid tunnustusi.
Enno Reinsalu on andnud hindamatu panuse ka Eesti rakendusgeoloogia arengusse -- omakeelse erialaterminoloogia loomisel, kõrgkooliõpikute autorina ja maapõuealase avaliku diskussiooni kõneisikuna. Oma tõsiste tegemiste aga ka mõnusa huumorimeelega on Enno olnud silla loojaks Eesti geoloogide ja mäeinseneride vahel.
Peeter Talviste 2023
Geoloog Peeter Talviste (s. 21.04.1961) on ettevõtja, IPT Projektijuhtimine OÜ asutaja ja juht, olles selles ettevõttes juba üle 20 aasta lahendanud pinnaste, kivimite ja veega seotud küsimusi erinevate ehitus- ja keskkonnaprojektide raames, andes omapoolse panuse nii Eesti geoloogia kui laiemalt võetuna riigi majanduse arengusse.
Peeter lõpetas Tartu Ülikooli geoloogia osakonna 1984. aastal, lisaks sellele aga EBS-i MBA kraadiga 1999. aastal ning kaitses 2014. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi nõrkade pinnaste geotehniliste parameetrite muutlikkuse teemal. Enne oma ettevõtte loomist töötas Peeter Riiklikus Ehitusuuringute Instituudis (1984-1989) ja geotehnika inseneribüroos G.I.B. (1990-2000). Samal ajal on Peeter olnud ka õppejõud, õpetanud üliõpilasi nii Tallinnas kui Tartus ning on hetkel praktik-professor Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis, olles Eesti geoloogisüsteemi ehitusgeoloogia ja geotehnika alase järjepidevuse tagajaks ning noortele geoloogidele ka ise tööandjaks.
Rohkem kui 30 aasta jooksul Peetri juhtimisel läbi viidud uuringute hulka kuuluvad osalemine Tallinna prügila planeerimises ja konstrueerimises, Sillamäe jäätmehoidla loomises, Muuga sadamale vajalikes uurimustes, Audru, Sauga ja Tamme maalihete uurimises, Tornimäe kõrghoonete rajamises, Kohtla-Järve poolkoksimägede stabiilisuse tagamises, Jordaania põlevkivimaardla kasutuselevõtu uuringutes ja kalkulatsioonides jne. Samuti on ta olnud aktiivne Balti Geotehnika Ümarlauas ning osalenud koostööprojektides enam kui 10 rahvusvahelise ettevõttega.
Peeter on olnud Eesti Geoloogia Seltsi juhatuse aktiivne liige, nüüd tegevuste toetaja. Noorte geoloogide teadmiste tagamises on Peeter nõudlik ja ei too latti alla, mistõttu võib olla kindel, et tema käe all õppinutest saavad oma ametikohtadel professionaalid. Peeter ise on öelnud, et miks ta peaks lubama selliste noorte koolitamist, kes hiljem oma ametipostidel näiteks kusagil riigisüsteemis ei saa aru, mida nad teevad ja ei võimalda ettevõtetel efektiivselt tegutseda. Peeter armastab head nalja ja harivaid reise mujal maailmas, eriti koos Toomas Kümmeliga, aga ka bridži ja pokkerit, mis võimaldavad mõistust terava ja värskena hoida. Tark, kiire ja terav – need sõnad iseloomustavad Peetrit kõige paremini.
Reet Karukäpp (1940-2023) 2022
Geoloog Reet Karukäpp (17.06.1940, Pärnus), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1979, Vilniuse ülikool), dr. phil. geoloogia alal (1997, TTÜ geoloogia instituut). Reet lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli geograafina. Töötanud 1968–2005 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis teadurina (aastast 1994 juhtivteadur). Aktiivse kvaternaarigeoloogina on ta uurinud Eesti liustikutekkelise pinnamoe kujunemise ajalugu, Eestis ja tema naaberaladel liustike kuhje- ja kulutustegevuse seaduspärasusi ning Otepää ja Karula saarkõrgustiku tekkelugu, tegelnud viirsavide geokronoloogiaga. Osalenud Loode-Venemaale ja Teravmägedele tehtud polaarekspeditsioonides. Reet on üks NSV Liidu geomorfoloogilise kaardi (1987) autoreid.
Aastast 2005 peab Reet Karukäpp Pärnumaal Sauga vallas mustsõstrakasvatusega tegelevat Karukäpa talu. Reet Karukäpp on pensionärina füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, aga tal on veel osaühing. FIEna kasvatab marju ja osaühing tegeleb neist tehtud tehtud toodete müügiga. Reet on ka leiutaja, nimelt on tal patent mustsõstra korjamise masina peale.
Rein Vaikmäe 2022
2022 TTÜ Geoloogia Instituudi emeriitprofessor Rein Vaikmäe (29.06.1945, Schleswig-Holsteinis, sõjapõgenike laagris Saksamaal). Ta on lõpetanud A.H.Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkooli (praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi) ja Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonika erialal (1969).
Isikliku ankeedi tõttu oli nõukogude ajal tema haridus- ja teadusteel ees mitmed takistusi, kuid hoolimata sellest leidus alati võimalusi edasiminekuks, mille tulemuseks on nüüdseks kogunenud 50 aastat töid süsiniku, hapniku jt isotoopide koostise ja selle muutuste põhjuste uurimisele vees, jääs ja setetes/kivimites. Elektroonikainsenerist sai geoloog läbi massispektromeetri ehitamisele Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis J.-M. Punningu poolt juhitud kvaternaarigeoloogia sektoris. Põnevad ja tol ajal uudsed isotoopgeoloogilised uuringud viisid uudishimuliku ja võimeka teadlase paljudesse arktilistesse piirkondadesse - Teravmägedele, Severnaja Zemljale, Siberisse, Kanadasse, Antarktikasse jm ning vastav teadus- ja organisatoorne tegevus paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhatustesse ning nõukogudesse.
Ehkki Rein Vaikmäe teadusartiklite ja publikatsioonide arv ületab 200, on ta ise arvanud, et neid olnuks tunduvalt rohkem, kui keerulistel aegadel poleks ta juhtinud Eesti NSV TA Geoloogia Instituuti (1990-1999), olnud Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor (2005-2010) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja innovatsioonipoliitika nõunik (2001-2005).
Reinu teadustöö põhisuundadeks on olnud isotoop-paleoklimatoloogia, -paleohüdroloogia ja -paleokrüoloogia, globaalsed kliima- ja keskkonnamuutused ning ta on juhendanud sellel teemal paljusid töörühmi. Kolleegid on tema kohta arvanud, et nii toredat direktorit, teadusteema juhti ja kolleegi ei ole ilmselt võimalik leida.
Rein Vaikmäe on noorusest saadik tegelenud aktiivselt (tervise)spordi ja koorilauluga, tulnud kolmel korral Eesti NSV meistriks akadeemilises sõudmises (1962, 1963) ja veel mõned aastad tagasi laulnud Teaduste Akadeemia Meeskooris. Oma abikaasa Margotiga on nad usinad kontserdi- ja teatrikülalised ning viimasel paarikümnel aastal turistidest reisihuvilised.
