• Esileht
  • Seltsist
  • Liikmed
  • Tegevused
  • Liitu
  • Kontakt


Liikmed

  • Auliikmed
    • Auliikmed 2021-
    • Auliikmed 2011-2020
    • Auliikmed 2001-2010
    • Auliikmed 1990-2000
    /
  • Liikmed
  • /
  • Auliikmed
  • /
  • Auliikmed 2021-

Enno Reinsalu 2023

Emeriitprofessor Enno Reinsalu on Eesti silmapaistvamaid mäeteadlasi ja mäeinseneeria eestvedajaid.

Enno Reinsalu (mäeinsener 1960, PhD 1968) on sündinud 22. aprillil 1936. aastal Tapal. Oma haridustee on ta läbinud 1955-1960 aastal Tallinna Polütehniline Instituudis ja 1962-1966 aastal Leningradi Mäeinstituudi kaugõppeaspirantuuris. Tema teadustöö põhisuundadeks on olnud mäendus, mäeõigus ja -majandus ning kaevandamise keskkonnamõju.

Enno Reinsalu on töötanud Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudis,  Eesti Põlevkivi uuringu-konstrueerimisosakonnas, Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali mäetehnoloogia laboratooriumis,  Eesti TA Geoloogia Instituudis ning Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudis. Aastatel 1994-2000 oli ta TTÜ energeetikateaduskonna dekaan. Enno Reinsalu on avaldanud üle 200 publikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitstud arvukalt magistri- ning doktoritöid. Ta on erinevate Eesti ja rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liige, sealhulgas Eesti Mäeseltsi auliige. Silmapaistva tegevuse eest on ta pälvinud mitmeid tunnustusi.

Enno Reinsalu on andnud hindamatu panuse ka Eesti rakendusgeoloogia arengusse -- omakeelse erialaterminoloogia loomisel, kõrgkooliõpikute autorina ja maapõuealase avaliku diskussiooni kõneisikuna. Oma tõsiste tegemiste aga ka mõnusa huumorimeelega on Enno olnud silla loojaks Eesti geoloogide ja mäeinseneride vahel.

Peeter Talviste 2023

Geoloog Peeter Talviste (s. 21.04.1961) on ettevõtja, IPT Projektijuhtimine OÜ asutaja ja juht, olles selles ettevõttes juba üle 20 aasta lahendanud pinnaste, kivimite ja veega seotud küsimusi erinevate ehitus- ja keskkonnaprojektide raames, andes omapoolse panuse nii Eesti geoloogia kui laiemalt võetuna riigi majanduse arengusse.

Peeter lõpetas Tartu Ülikooli geoloogia osakonna 1984. aastal, lisaks sellele aga EBS-i MBA kraadiga 1999. aastal ning kaitses 2014. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi nõrkade pinnaste geotehniliste parameetrite muutlikkuse teemal. Enne oma ettevõtte loomist töötas Peeter Riiklikus Ehitusuuringute Instituudis (1984-1989) ja geotehnika inseneribüroos G.I.B. (1990-2000). Samal ajal on Peeter olnud ka õppejõud, õpetanud üliõpilasi nii Tallinnas kui Tartus ning on hetkel praktik-professor Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis, olles Eesti geoloogisüsteemi ehitusgeoloogia ja geotehnika alase järjepidevuse tagajaks ning noortele geoloogidele ka ise tööandjaks.

Rohkem kui 30 aasta jooksul Peetri juhtimisel läbi viidud uuringute hulka kuuluvad osalemine Tallinna prügila planeerimises ja konstrueerimises, Sillamäe jäätmehoidla loomises, Muuga sadamale vajalikes uurimustes, Audru, Sauga ja Tamme maalihete uurimises, Tornimäe kõrghoonete rajamises, Kohtla-Järve poolkoksimägede stabiilisuse tagamises, Jordaania põlevkivimaardla kasutuselevõtu uuringutes ja kalkulatsioonides jne. Samuti on ta olnud aktiivne Balti Geotehnika Ümarlauas ning osalenud koostööprojektides enam kui 10 rahvusvahelise ettevõttega.

Peeter on olnud Eesti Geoloogia Seltsi juhatuse aktiivne liige, nüüd tegevuste toetaja. Noorte geoloogide teadmiste tagamises on Peeter nõudlik ja ei too latti alla, mistõttu võib olla kindel, et tema käe all õppinutest saavad oma ametikohtadel professionaalid. Peeter ise on öelnud, et miks ta peaks lubama selliste noorte koolitamist, kes hiljem oma ametipostidel näiteks kusagil riigisüsteemis ei saa aru, mida nad teevad ja ei võimalda ettevõtetel efektiivselt tegutseda. Peeter armastab head nalja ja harivaid reise mujal maailmas, eriti koos Toomas Kümmeliga, aga ka bridži ja pokkerit, mis võimaldavad mõistust terava ja värskena hoida. Tark, kiire ja terav – need sõnad iseloomustavad Peetrit kõige paremini.

Reet Karukäpp (1940-2023) 2022

Geoloog Reet Karukäpp (17.06.1940, Pärnus), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1979, Vilniuse ülikool), dr. phil. geoloogia alal (1997, TTÜ geoloogia instituut). Reet lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli geograafina. Töötanud 1968–2005 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis teadurina (aastast 1994 juhtivteadur). Aktiivse kvaternaarigeoloogina on ta uurinud Eesti liustikutekkelise pinnamoe kujunemise ajalugu, Eestis ja tema naaberaladel liustike kuhje- ja kulutustegevuse seaduspärasusi ning Otepää ja Karula saarkõrgustiku tekkelugu, tegelnud viirsavide geokronoloogiaga. Osalenud Loode-Venemaale ja Teravmägedele tehtud polaarekspeditsioonides. Reet on üks NSV Liidu geomorfoloogilise kaardi (1987) autoreid.

 Aastast 2005 peab Reet Karukäpp Pärnumaal Sauga vallas mustsõstrakasvatusega tegelevat Karukäpa talu. Reet Karukäpp on pensionärina füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, aga tal on veel osaühing. FIEna kasvatab marju ja osaühing tegeleb neist tehtud tehtud toodete müügiga. Reet on ka leiutaja, nimelt on tal patent mustsõstra korjamise masina peale.

Rein Vaikmäe 2022

2022 TTÜ Geoloogia Instituudi emeriitprofessor Rein Vaikmäe (29.06.1945, Schleswig-Holsteinis, sõjapõgenike laagris Saksamaal). Ta on lõpetanud A.H.Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkooli (praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi) ja Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonika erialal (1969).

Isikliku ankeedi tõttu oli nõukogude ajal tema haridus- ja teadusteel ees mitmed takistusi, kuid hoolimata sellest leidus alati võimalusi edasiminekuks, mille tulemuseks on nüüdseks kogunenud 50 aastat töid süsiniku, hapniku jt isotoopide koostise ja selle muutuste põhjuste uurimisele vees, jääs ja setetes/kivimites. Elektroonikainsenerist sai geoloog läbi massispektromeetri ehitamisele Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis J.-M. Punningu poolt juhitud kvaternaarigeoloogia sektoris. Põnevad ja tol ajal uudsed isotoopgeoloogilised uuringud viisid uudishimuliku ja võimeka teadlase paljudesse arktilistesse piirkondadesse - Teravmägedele, Severnaja Zemljale, Siberisse, Kanadasse, Antarktikasse jm ning vastav teadus- ja organisatoorne tegevus paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhatustesse ning nõukogudesse.

Ehkki Rein Vaikmäe teadusartiklite ja publikatsioonide arv ületab 200, on ta ise arvanud, et neid olnuks tunduvalt rohkem, kui keerulistel aegadel poleks ta juhtinud Eesti NSV TA Geoloogia Instituuti (1990-1999), olnud Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor (2005-2010) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja innovatsioonipoliitika nõunik (2001-2005).

Reinu teadustöö põhisuundadeks on olnud isotoop-paleoklimatoloogia, -paleohüdroloogia ja -paleokrüoloogia, globaalsed kliima- ja keskkonnamuutused ning ta on juhendanud sellel teemal paljusid töörühmi. Kolleegid on tema kohta arvanud, et nii toredat direktorit, teadusteema juhti ja kolleegi ei ole ilmselt võimalik leida.

Rein Vaikmäe on noorusest saadik tegelenud aktiivselt (tervise)spordi ja koorilauluga, tulnud kolmel korral Eesti NSV meistriks akadeemilises sõudmises (1962, 1963) ja veel mõned aastad tagasi laulnud Teaduste Akadeemia Meeskooris.  Oma abikaasa Margotiga on nad usinad kontserdi- ja teatrikülalised ning viimasel paarikümnel aastal turistidest reisihuvilised.

Olavi Tammemäe 2021

Olavi Tammemäe (s. 13.01.1954) on parim näide Eesti Geoloogia Seltsi järjepidevuse kandjast, sest alates seltsi loomisest 1989. aastal on alati kuulunud selle volikogusse, millest 8 aastat juhatusse ja aastatel 2016-2018 olnud juhatuse esimees ehk Eesti Geoloogia Seltsi president. Ehkki Olavi lapsepõlveunistuseks oli saada lenduriks, läks elu natuke teisiti. Peale Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist 1977. aastal ehitusgeoloogia ja geotehnika erialal töötas ta 15 aastat geoloogina EKE Projektis ja Riiklikus Ehitusuuringute instituudis (REI-s). Lisaks igapäevatööle luges ta ühel ajaperioodil ehitusgeoloogia loenguid ülikoolis. Aktiivne eluhoiak, mitmekülgsus, oma põhimõtetest kinnipidamine ja juhtimisvõime on leidnud kasutust väga erinevates juhtivates ametites. Olavit võib nimetada nii geoloogiks kui keskkonnakaitsjaks, rännumeheks kui sõjameheks. Ei puudu tal ka doktorikraad, mille kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis teemal "Basics for Geotechnical Engineering Explorations Considering Needed Legal Changes" (juhendaja Enno Reinsalu). Keskkonna ja selle kaitsega seotud teemadega on Olavi tegelenud juba oma eriala tõttu, kuid oluline muutus elus toimus siis, kui tollane keskkonnaminister Tõnis Kaasik kutsus Olavi 1991. aastal Keskkonnaministeeriumisse keskkonnaekspertiisi osakonna juhatajaks. Riik oli uus, teemavaldkond oli uus, kõik tuli nullist üles ehitada, sh töötada välja vastav seadusandlus. Keskkonnaekspertiisist sai hiljem keskkonnamõjude hindamine. Aastatel 1997-1998 oli Olavi Tammemäe Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja. Keskkonnaministeeriumis töötas ta veel aastatel 2004-2007 Villu Reiljani abiministrina ja 2009- 2012 asekantslerina. Vahepealsed aastad möödusid samuti kõrgelennuliselt – aastatel 1998-2003 oli ta Säästva Eesti Instituudi (SEI ehk Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse) juhataja, 2007–2009 Riigikontrollis Kontrollasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni
(INTOSAI) keskkonnaauditi töörühma sekretariaadi juhataja. Eesti Energia
keskkonnajuhina (2012-2020) tuli tal põlevkivienergeetika keskkonnaküsimustega tegeleda aga hoopis teisest küljest, st tööstusettevõtte huvide esindaja ja kaitsjana. Tehased ja kaevandused töötasid tõrgeteta, rangeid keskkonnanõudeid täideti seaduse kohaselt. Olavi Tammemäe on Eesti Rooma Klubi asutajaliige ja aktiivne kaasamõtleja. Südamelähedane valdkond on Olavile olnud Eesti kaitsevõime, seda nii isa kui vanaisa vaprate sõjaliste teenete taustal. Ta on osalenud pea kõigil Kevadtormi õppustel. Aastast 2013 kuulub major Olavi Tammemäe Kaitseliidu keskjuhatuse koosseisu, on Eesti NATO Ühingu asutajaliige ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige. Paljude teiste autasude kõrval on talle 2006. aastal omistatud Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk. Olavi on matkanud kõikidel mandritel peale Antarktika. Oma kaugmatkadest on ta teinud ka filme ja jaganud muljeid, näiteks Etioopiast ja Sulawesi saarelt, Eesti Geoloogia Seltsi vestlusõhtutel. Olavi Tammemäe kogemusi, laia silmaringi, juhtimisoskust, erinevate huvipoolte mõistmist ja probleemide tasakaalukat lahendamist, tema panust Eesti geoloogiasse ja keskkonnakaitsesse, samuti Eesti Geoloogia Seltsi tegevusse, ei ole võimalik üle hinnata. Foto ajakirjast Kaitse Kodu.
Eesti Geoloogia Selts
  • Esileht
  • Seltsist
    • Juhtimine
    • Põhikiri
  • Liikmed
    • Auliikmed
      • Auliikmed 2021-
      • Auliikmed 2011-2020
      • Auliikmed 2001-2010
      • Auliikmed 1990-2000
  • Tegevused
    • Suvepäevad
      • Suvepäevad 2023
    • Aprillikonverents
    • Euroopa Geoloogide Föderatsioon
    • Projektid
      • SUMEX
      • CRM-geothermal
      • CEEGS
    • Eesti Geoloog
    • Eesti Stratigraafia Komisjon
    • Arhiiv
  • Liitu
  • Kontakt